Vladimir Volfovitš Žirinovski (vene keeles Владимир Вольфович Жириновский; sündinud 25. aprillil 1946 Almatõs Kasahhi NSV-s) on Venemaa ultranatsionalistlik poliitik.

Kuni 1964. aastani kandis ta isa perekonnanime Eidelstein (Эйдельштейн).

Tema juudist isa Wolf (1907–1983) hukkus Iisraelis autoavariis ja on maetud H̠oloni kalmistule.

Žirinovski ema Aleksandra Žirinovskaja (sündinud Makarova) oli vene rahvusest. Suri Moskvas 1985. aastal.

Žirinovski õppis Moskva Riiklikus Ülikoolis keeli ja räägib vabalt ka türgi keelt. Ta on praegu Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei juht. Sai 1991. aasta Venemaa presidendivalimistel Boriss Jeltsini ja Nikolai Rõžkovi järel kolmanda tulemuse, kogudes 7,81% häältest. Toetas Augustiputši ajal GKTšPd, üritas organiseerida miitingut Maneeži väljakul, kust rahvas ta hüüetega "Fašist!" minema ajas. Toetas 1993. aasta septembris Jeltsini otsust Ülemnõukogu laiali saata. Saavutas üllatavalt hea tulemuse 1993. aasta Riigiduuma valimistel, hiljem tema toetus siiski kahanes.

2008. aasta presidendivalimistel lootis ta võita ning siis: "Presidendiks saades vaatan ma piiri üle. Praegu peate te rahul olema, et president on Putin, tema teid ei puutu. Tulevikus on Eestis vaid kaks linna – Tallinn ja Pärnu. Aga Tartust saab Jurjev."

Teiste julgete väljaütlemiste sekka kuulub lubadus pärast 2005. aasta septembris toimunud lennuõnnetust Vene hävitajaga, mis lendas illegaalselt Leedu territooriumi kohal, nõuda Leedult sisse kahjutasu 100 000 eurot ja piloodi mitte väljaandmise korral sooritada Leedu lähedal "sõjalisi manöövreid Balti mereväega".

2005. aastal kuulutas Kasahstan ta omaenda sünnimaal persona non grataks tema väljaütlemiste pärast, et Venemaa-Kasahstani piiri tuleb muuta.

Tema poeg Igor Lebedev on 2011. aastast Riigiduuma aseesimees.

Žirinovski on tuntud oma agressiivsete ja matslike väljaütlemiste poolest vähimagi enda suhtes esitatava kriitika korral. Nii sõimas ta telesaates ühte Vene kindralit "argpükslikuks nõukogude kindraliks" ja "lurjuseks ja kaabakaks"; ründas presidendivalimiste debati käigus Gennadi Zjuganovi usaldusisikut Pavel Tarassovit kui "Pavlik Morozovit" ja ähvardas ta võimule tulles vangistada lasta, ründas Parempoolse Ürituse poliitikut Boriss Nadeždinit kui "lurjust ja kaabakat koos oma partei, oma bandiitidega", "jälki isikut" (mille peale Nadeždin tõstatas küsimuse, kas Žirinovskile "vastu vahtimist anda või mis?"); Nadeždin oli talle meelde tuletanud Žirinovskile omistatud 1991. aasta lubadust "igale naisele mees anda".