Nikolai Ogarkov (vene keeles Николай Васильевич Огарков; 30. oktoober /Juliuse kalendri järgi 17. oktoober/ 1917 Molokovo, Tveri kubermang – 23. veebruar 1994 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane ja Venemaa Föderatsiooni sõjaline nõunik. 1977. aastal ülendati ta Nõukogude Liidu marssaliks.

Biograafia

Nikolai Ogarkov sündis 30. oktoobril 1917 Venemaa Keisririigis Tveri kubermangusMolokovo külas.

1938. aastal astus Punaarmeesse ning asus õppima Kuibõševi-nimelises sõjakoolis. Kui Saksamaa alustas Barbarossa plaani käigus sõjategevust NSV Liidu vastu, siis töötas Ogarkov insenerina ŁomżasLäänerindel 17. laskurdiviisis 1. laskurpolgus.

1941. aasta septembrist 1942. aasta veebruarini oli vaneminsener Karjala rindel, siis 289. laskurdiviisis ning brigaadi insener 61. mereväe laskurbrigaadis. Alates 1942. aasta detsembrist 32. armee insenerivägede abi staabis, augustist 1943 insenerivägede abi operatiivasjade ülema juures, 1944. aasta maist 122. laskurdiviisi insener, sama aasta novembrist 2. Ukraine rinde ja hiljem ka 3. Ukraina rinde insener.

Pärast sõda, oktoobrist 1945 kuni jaanuarini 1946 oli Ogarkov Karpaatia sõjaväeringkonna insenerivägede abi kui ka vanemabi. Veebruarist 1947 Primorje sõjaväeringkonna insenerivalitsuse ülema asetäitja, septembrist 1948 määrati Ogarkov vanemohvitseride osakonda, jaanuarist 1949 Kaug-Ida sõjaväeringkonna staabi asjadevalitsuse ülemaks, 1953. aasta maist oli Ogarkov operatiivosakonna ülem, 1955. aasta novembrist operatiivvalitsuse ülem ja Kaug-Ida sõjaväeringkonna staabiülema asetäitja.

1957. aastal sai Ogarkov kindralmajori auastme ning asus õppima K. E. Vorošilovi nimelisse Kõrgemasse Sõjalisse Akadeemiasse (kaasajal Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Militaarakadeemia).

1959. aastal määrati ta juhtima Ida-Saksamaal asuvasse 20. motolaskurdiviisi. Detsembris 1961 suunati ta ümber tööle Valgevene sõjaväeringkonna staabiülemaks. Aastatel 1965–1968 oli ta Volga sõjaväeringkonna ülem. Seejärel, 1968 kuni 1974 oli Ogarkov NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi ülema 1. asetäitja.

Märtsist 1974 kuni jaanuarini 1977 oli Ogarkov NSV Liidu kaitseministri asetäitja ning NSV Liidu Tehnilise Komisjoni esimees ning aastatel 1977–1984 NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi ülem ja NSV Liidu kaitseministri 1. asetäitja.

Ajal, mil Ogarkov oli NSV Liidu kindralstaabi eesotsas, toimusid NSV Liidu relvajõududes varasemast suuremad sõjalised õppused, neist grandioosseim oli "Zapad-81" ("Lääs 81") 1981. aasta septembriks. Ka pööras Ogarkov suurt tähelepanu strateegilise tuumaarsenali ja raketikaitse väljatöötamisele. Tema algatusel loodi kindralstaabi juurde strateegiliste relvade uurimiskeskus.

9. septembril 1983 esines Ogarkov televisioonis avaldusega seoses Korea reisilennuki alla tulistamise intsidendiga.

1984. aastal nimetati Ogarkov Lääne sõjaväeringkonna ülemjuhatajaks. Aastatel 1988–1992 oli ta inspektor NSV Liidu Kaitseministeeriumi inspektsiooniosakonna juures. Samal ajal kuni augustini 1991 oli ta Üleliidulise Sõjaveteranide, Tööveteranide ja Relvajõudude veteranide Liidu esimees. 1992. aastal nimetati Ogarkov Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumi sõjaliseks nõunikuks.

Nikolai Vassiljevitš Ogarkov suri 23. veebruaril 1994 ning on koos abikaasa Raissa Georgijevna Ogarkovaga (1920–2004) maetud Moskvasse Novodevitšje kalmistule.

Ogarkov oli NLKP liige 1945. aastast, NLKP Keskkomitee liige 1971. aastast ning NSV Liidu Ülemnõukogu saadik (delegaat Leedu NSV-st) selle seitsmendast üheteistkümnenda koosseisuni (12. juuni 1966 – 4. märts 1984).

Auastmed

• polkovnik, 4. september 1950
• kindralmajor, 11. juuli 1957
• kindralleitnant, 22. veebruar 1963
• kindralpolkovnik, 25. oktoober 1967
• armeekindral, 5. oktoober 1973
• Nõukogude Liidu marssal, 14. jaanuar 1977

Teenetemärgid

• Nõukogude Liidu kangelane (28. oktoober 1977)
• Lenini orden, kahekordne laureaat (28. oktoober 1977, 28. aprill 1980)
• Oktoobrirevolutsiooni orden (29. oktoober 1987)
• Punalipu orden (21. veebruar 1969)
• Suvorovi orden, 1. klass (4. november 1981)
• Isamaasõja orden, 1. klass, kahekordne laureaat (23. juuni 1945, 6. aprill 1985) ja 2. klass (22. oktoober 1944)
• Punatähe orden, kahekordne laureaat (5. november 1954, 28. oktoober 1967)
• NSV Liidu relvajõududes ja kodumaa teenimise orden, 3. klass (30. aprill 1975)
• Lenini preemia (1981)
• medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks
• medal "Nõukogude põhjapoolsete alade kaitsmise eest"
• medal "Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "30 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• medal "Budabesti vallutamise eest"
• juubelimedal "30 aastat NSV Liidu relvajõude"
• juubelimedal "40 aastat NSV Liidu relvajõude"
• juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude"
• medal "Laitmatu teenistuse eest" 1. klass
• Punalipu orden (Tšehhoslovakkia)
• Poola Taassünni orden, 5. klass (Poola)
• Tudor Vladimirescu orden, 1. klass (Rumeenia)