Muhammad Ali (pärisnimega Cassius Marcellus Clay juunior, hüüdnimedega The Greatest, The Champ ja Louisville Lip; sündinud 17. jaanuaril 1942 (Louisville'is Kentucky osariigis) - 3. juuni 2016 oli endine USA raskekaalu poksija ja kolmekordne maailmameister.

1960. aasta suveolümpiamängudel võitis Ali poolraskekaalus kuldmedali. Finaalis alistas ta Poola poksija Zbigniew Pietrzykowsky.

Pärast olümpiamänge hakkas Ali elukutseliseks sportlaseks. Ta pidas 61 kohtumist ja võitis neist 31 esimest. Kokku võitis ta 56 kohtumist, neist 37 nokaudiga. Ülejäänud 5 kohtumist ta kaotas, neist 1 nokaudiga. Amatöörina saavutas Ali 100 võitu 5 kaotuse kõrval.

Ali erines oma kaasaegsetest ja eelkäijatest omapärase poksimisstiili poolest. Enamik poksijaid hoiab oma käsi näo ees, et seda kaitsta, aga Ali hoidis oma käsi allpool, lootes vastase hoopide eest põigelda osavuse ja kiiruse abil.

Sageli peetakse Alit poksimisstiili rope-a-dope kasutuselevõtjaks. Selle stiili korral nõjatus Ali poksiringi nööridele ja laskis vastasel oma keha lüüa. Suure osa vastase löökide energiast neelas nööride elastsus, mitte poksija keha. Nii pealtvaatajatele kui vastasele võis kergesti tunduda, et Ali saab palju rohkem viga kui ta tegelikult sai. Pärast seda, kui vastane oli end tükk aega väsitanud, võis Ali matši oma kasuks pöörata.

Alile omistatakse ütlus: "Hõlju nagu liblikas, nõela nagu mesilane. Sa ei saa lüüa seda, mida su silmad ei näe." Kuid selle ütluse autor on Ali treener Drew Brown.[1]

Oma elust on ta koos Richard Durhamiga kirjutanud raamatu "The Greatest: My Own Story". Selle põhjal on tehtud film "The Greatest" (1977), milles ta mängis iseennast.

Muhammad Alist on loodud veel mitu filmi: "A.k.a. Cassius Clay" (1970), "Ali, the Fighter" (1971), "When We Were Kings" ("Poksikuningate heitlus", 1996) ja "Ali" (2001).

Eraelu

Muhammad Ali kasvas üles kristlasena, tema vanemad olid baptistid. 1960. aastate algul pöördus ta islamisse.

Ali oli neli korda abielus. Tal oli üks poeg ja seitse tütart.

Tema esimene abikaasa oli baaridaam Sonji Roi. Nad abiellusid 14. augustil 1964. Roi oli vastu mitmele moslemi tavale, näiteks naiste riietuse osas, ja see viis abielu lagunemiseni. Nad lahutasid 10. jaanuaril 1966.

17. augustil 1967 abiellus Ali 17-aastase Belinda Boydiga, kes pärast pulmi pöördus samuti islamisse ja võttis endale nimeks Khalilah Ali. Abielust sündis neli last: tütred Maryum (1968), Jamillah ja Rasheda (1970) ning poeg Muhammad Ali noorem (1972).

1975 alustas Ali suhet 19-aastase modelli ja näitleja Veronica Porschega. Nad abiellusid 1977. Selleks ajaks oli neil juba tütar Hana ja Veronica kandis teist last. Tütar Laila sündis sama aasta detsembris. Abielu lahutati 1986.

19. novembril 1986 abiellus Ali oma praeguse abikaasa Yolandaga, keda ta tundis juba üle kahekümne aasta.

Alil on veel kaks väljaspool abielu sündinud tütart Miya ja Khaliah.

Ali tütar Laila Ali sai samuti elukutseliseks poksijaks. Ta on võitnud kõik 24 kohtumist, mis ta oma elu jooksul on pidanud.

1984 diagnoositi Muhammad Alil Parkinsoni tõbi. Poksijad, kes saavad sageli raskeid lööke pähe, kalduvad sellesse tõppe haigestuma palju sagedamini kui mittepoksijad.

1996. aasta suveolümpiamängudel Atlantas süütas Ali olümpiatule mängude avatseremoonial.