George Catlett Marshall (31. detsember 1880 – 16. oktoober 1959) oli Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja poliitik.

George Marshall teenis Ameerika Ühendriikide sõjaväes. Ta ülendati 2. veebruaril 1902 leitnandiks ja 7. märtsil 1907 vanemleitnandiks. Esimese maailmasõja ajal edenes ta auastmetes kiiresti, tõustes 1. juulil 1916 kapteniks, 5. augustil 1917 majoriks, 5. jaanuaril 1918 kolonelleitnandiks ja 27. augustil 1918 koloneliks. Pärast maailmasõja lõppu anti talle 30. juunil 1920 rahuaja regulaararmeesse üleviimise tõttu tagasi maailmasõjaeelne vanemleitnandi auaste, kuid juba järgmisel päeval ülendati ta majoriks. 21. augustil 1923 sai ta kolonelleitnandiks, 1. septembril 1933 koloneliks, 1. oktoobril 1936 brigaadikindraliks ja 1. juulil 1939 kindralmajoriks. 1. septembril 1939 sai ta USA armee staabiülemaks ja seoses sellega ülendati ta kindraliks.

16. detsembril 1944 ülendati Marshall armeekindraliks. Armeekindrali auaste loodi ajutisena (alates 23. märtsist 1946 alaline) USA Kongressi otsusega 14. detsembril 1944 ühtlustamaks kõrgemate ohvitseride auastmesüsteemi Lääne-Euroopa liitlasriikide omadega. Marshall oli esimene kokku viiest armeekindralist.

Teise maailmasõja ajal kuulus Marshall liitlasvägede juhatusse.

1947–1949 oli Marshall Ameerika Ühendriikide riigisekretär ja 1950–1951 kaitseminister. 1949 nimetas president Truman Marshalli USA Punase Risti presidendiks.

Riigisekretärina oli Marshall Iisraeli riigi tunnustamise vastu. Talle tundus, et Iisraeli riigi loomine vallandab Lähis-Idas sõja. Tõpoolest, sõda algaski 1948. aastal järgmisel päeval pärast seda, kui Iisrael kuulutas end iseseisvaks. 1948. aasta mais ütles ta presidendile Harry Trumanile: "Kui sa tunnustad Iisraeli riiki ja ma pärast seda valimistel osalen, siis hääletan ma sinu vastu."

aastal 1953 osales ta USA esindajana kuninganna Elizabeth II kroonimisel.

Tunnustused

1944. aastal valis ajakiri Time George Marshalli aasta inimeseks.

George Catlett Marshall valiti 1946. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Aastal 1953 sai ta Marshalli plaani eest Nobeli rahuauhinna. Selle plaani kuulutas ta välja 5. juunil 1947 ja selle eesmärk oli USA materiaalse abiga aidata Euroopa riikide sõjas purustatud majandust üles ehitada. Marshalli plaani raames pakuti abi ka NSV Liidule ja tema liitlastele, aga nemad keeldusid.

Aastal 1959 sai George Marshall Karl Suure auhinna.