Gamal Abdel Nasser (araabia keeles جمال عبد الناصر; Gamāl ehk Jamāl ‘Abd an-Nāṣir; 15. jaanuar 1918 Aleksandria – 28. september 1970 Kairo) oli Egiptuse poliitik ja sõjaväelane, riigi teine president aastatel 1956–1970.

Nasser sündis keskklassi perekonnas Egiptuses ja teenis juba üpris noorelt sõjaväes. 1952. aastal kuulus ta rahvuslike ohvitseride hulka, kes kukutasid kuningas Faruk I ja rajasid Egiptuse vabariigi.

1956. aastal sai temast Egiptuse president, kes alustas sotsialistlikke reforme: veel samal aastal, 26. juulil riigistas ta Suessi kanali, mis põhjustas Suessi kriisi, mille ajal Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt toetatud Iisrael ründas 29. oktoobril Egiptust. Nasser võttis isiklikult üle sõjaväe ülemjuhatuse. Lõpuks lahenes kriis aga läbirääkimistega. 8. aprillil 1957 avati kanal taas ja Iisrael tõmbas oma väed Siinai poolsaarelt tagasi. Kanali natsionaliseerimisest saadud tulusid kasutati Assuani tammi rajamiseks.

Järgnevalt sõlmis Nasser tihedad suhted Nõukogude Liiduga ja kaldus veelgi enam sotsialismi suunas. Samuti püüdis ta saada araabiamaailma üldtunnustatud juhiks. Sel eesmärgil algatas ta 1967. aastal Araabia riikide sõja Iisraeli vastu, kuid Kuuepäevases sõjas said need hävitavalt lüüa. 1970. aastal suri Nasser ootamatult infarkti ja uueks presidendiks sai Anwar as-Sadat.

Nasser abiellus Tahia Kazemiga (sündinud 1920), silmapaistmatu Iraani päritolu ametniku tütrega. Neil oli viis last: pojad Halid, Abdel Hakim ja Abdel Hamid ning kaks tütart Hoda Abdel ja Mona. Vanem tütar Hoda sai politoloogiks ja on Kairo ülikooli politoloogiaprofessor. Tema abiga on kogutud, dokumenteeritud ja Aleksandria raamatukogus või internetis avaldatud palju haruldasi dokumente. Noorem tütar Mona oli abielus Egiptuse miljardäri Ashraf Marwaniga kuni viimase surmani 2007. aastal.