Henrik Ibsen (20. märts 1828 Skien – 23. mai 1906 Kristiania) oli norra näitekirjanik, kes seisis ka Norra Rahvusteatri rajamise juures.

Teoseid

• "Catilina" (1850)
• "Kangelaskalm" ("Kjæmpehøjen", 1850)
• "Jaaniöö" (1853)
• "Østroti proua Inger" ("Fru Inger til Østeraad", 1855)
• "Solhaugi pidu" ("Gildet paa Solhoug", 1856)
• "Olaf Liljekrans" (1857)
• "Viikingid Helgelandis" ("Hærmændene paa Helgeland", 1858)
• "Armastuse komöödia" ("Kjærlighedens Komedie", 1862)
• "Võitlus trooni pärast" (1864)
• "Brand" (1866)
• "Peer Gynt" (1867)
• "Noorte liit" ("De unges Forbund", 1869)
• "Luuletused" (1871)
• "Keiser ja Kalilealane" ("Kejser og Galilæer", 1873)
• "Ühiskonna toed" ("Samfundets Støtter", 1877)
• "Nora ehk Nukumaja" ("Et Dukkehjem", 1879)
• "Kummitused" ("Gengangere", 1881)
• "Rahva vaenlane" ("En Folkefiende", 1882)
• "Metspart" ("Vildanden", 1884)
• "Rosmersholm" (1886)
• "Naine merelt" ("Fruen fra Havet", 1888)
• "Hedda Gabler" (1890)
• "Ehitusmeister Solness" ("Bygmester Solness", 1892)
• "Väike Eyolf" ("Lille Eyolf", 1894)
• "John Gabriel Borkman" (1896)
• "Kui me, surnud, ärkame" ("Når vi døde vaagner", 1899)

Teosed eesti keeles

• "Näidendid" I. Tõlkinud Henrik Sepamaa. ER, Tallinn 1978, 548 lk (näidendid: "Ühiskonna toed", "Nukumaja", "Kummitused", "Rahva vaenlane", "Metspart", "Rosmersholm")
• "Näidendid" II. Tõlkinud Henrik Sepamaa. ER, Tallinn 1981, 492 lk (näidendid: "Naine merelt", "Hedda Gabler", "Ehitusmeister Solness", "Väike Eyolf", "John Gabriel Borkman", "Kui me surnud ärkame"; lk 476–489 Arvo Alase saatesõna "Henrik Ibsen"; lk 490–491 loetelu Ibseni näidenditest eesti kutselise teatri laval)

Kirjandus

• Friedebert Tuglas, "Henrik Ibsen inimesena. Essee". Kirjastus Odamees, Tartu 1920, 39 lk; 2. trükk: "Kriitika" VI, Tartu 1936; 3. trükk: "Valik kriitilisi töid", Tallinn 1959
• Franz Schiller, "Lääne-Euroopa uue aja kirjanduslugu", II köide, Tartu 1941, lk 351–365
• Georgi Plehhanov, "Kunst ja kirjandus", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963 (artikkel "Henrik Ibsen" lk 385–430)
• "XIX–XX sajandi väliskirjanikke", I–II, TRÜ rotaprindiväljaanne, 2. trükk, 1964, lk 30–51 (Villem Alttoa, "Henrik Ibseni ühiskonnadraamad")
• "Väliskirjandus XIX ja XX sajandi vahetusel", Valgus, Tallinn 1974, lk 390–416
• Anatoli Lunatšarski, "Väliskirjandusest". ER 1977, lk 284–296
• Oskar Kuningas, "H. Ibseni varasemast retseptsioonist Eestis (1892–1917)" – Keel ja Kirjandus 1978, nr 4, lk 217–222
• Lilian Vellerand, "Ibsen humoristi ja traagikuna: festivalimuljeid Oslost" – Teater. Muusika. Kino 1992, nr 12, lk 59–66
• Hilve Rebane, "Uhke põhjamaine: esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2003, lk 9–26 ("Ibsenlikke motiive eesti kirjanduses") ja lk 27–30 ("Peer Gynti tagasitulek")