Hea lugeja!

Euroopa Parlamendi täiskogu hääletab sel neljapäeval, 5. juulil 2018, kas anda roheline tuli autoriõiguse direktiivi kavandile, mis vastuvõtmise korral oleks tõsine oht vabale ja avatud Internetile.

Selle asemel, et nüüdisajastada autoriõigust ja tagada kõigile netikasutajatele infoühiskonnas osalemise võimalus, ähvardab kavandatav direktiiv piirata olemasolevaid vabadusi ja ligipääsu Internetile. Uute barjääride, lisapiirangute ja filtreerimisnõuete sisseseadmine paneb ohtu ka Vikipeedia toimimise. Kui direktiiv kavandatud kujul vastu võetakse, võib muutuda võimatuks uudisteportaalide artiklitele viitamine ning ka nende jagamine sotsiaalmeedias, samuti võivad otsingumootorid kaotada õiguse neid tulemuste hulgas näidata.

Direktiivi kavandi on hukka mõistnud 70 arvutiteadlast, sh Interneti HTTP-protokolli looja Tim Berners-Lee (link), 169 teadlast ja akadeemikut (link), 145 inimõiguste, pressivabaduse, teadusuuringute ja tehnoloogiaettevõtete organisatsiooni (link) ning ka Wikimedia Foundation, vaba entsüklopeediat edendav mittetulundusühing (link).

Kavandatud muudatuste probleemidele tähelepanu juhtimiseks on Eesti vikipedistide kogukond otsustanud blokeerida ligipääsu Vikipeediale kuni hääletuse toimumiseni. Soovime, et saaksime ka edaspidi pakkuda vaba, avatud ja koostööl põhinevat ning ühemõtteliselt tõendatavat entsüklopeedilist sisu. Seepärast kutsume kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid hääletama praeguse direktiivikavandi vastu ning uuesti kaaluma Wikimedia ettepanekuid, alates kavandi artiklite 11 ja 13 kustutamisest kuni panoraamivabaduse üldise kehtestamise ning avaliku omandi seadusliku kaitseni.

https://meta.wikimedia.org/wiki/SaveYourInternet

Eesti vikipedistide kogukond

Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul Jump to navigationJump to search

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul ehk ELi autoriõiguse direktiiv on kavandatav direktiiv Euroopa Liidu digitaalse ühisturu raames, mille eesmärgiks on selle toetajad nimetanud autoriõiguse erisuste ühtlustamist liidus ning liikmesriikide vahelisele digitaalsisu kaubandusele kaasaaitamist. Direktiiv on katse kohandada autoriõigust Internetile, andes lisakaitse veebisisu omanikele. Euroopa Parlamendi õiguskomisjon kiitis direktiivi heaks 20. juunil 2018, kuid jõustumiseks peab see läbima Euroopa Parlamendi täiskogu hääletuse.

Direktiivis sisalduvad muuhulgas ettepanekud anda ajakirjandusettevõtetele õigus nõuda tasu väikeste tekstilõikude kasutamise eest viitamisel, kehtestada kasumit taotlevaile ja kasutajate üleslaaditud sisu majutavatele veebisaitidele autoriõigust rikkuva sisu avaldamise välistamiseks kohustus võtta tarvitusele "tõhusad ja proportsionaalsed" meetmed, ning luua autoriõiguslik erand, mille alusel võiksid teadusasutused teksti- ja andmekaevega vabalt tegelda. Kuna nii litsentsid kui ka erandid kehtestab iga liikmesriik eraldi, tükeldaksid artiklid 11 ja 13 Euroopa Liidu digitaalse ühisturu, mis on direktiivi pooldajate väidetavale eesmärgile risti vastupidine tulemus. Suurbritannia parlamendiliige Stephen Doughty on avaldanud soovi, et analoogsed sisufiltrid laiendataks autoriõiguse rikkumistelt ka "ekstremistliku sisu" vastu võitlemisele internetis.

26. aprillil 2018 kirjutasid 145 organisatsiooni – inim- ja digiõiguste, meediavabaduse vallas tegutsevad ja kirjastusorganisatsioonid, raamatukogud, haridusasutused, tarkvaraarendajad ja internetiteenuste pakkujad – alla direktiivikavandi vastasele avalikule kirjale. Direktiivi vastaste seas on Electronic Frontier Foundation, Creative Commons, European Digital Rights, mitmed Open Knowledge'i liikmesorganisatsioonid ja nende katusorganisatsioon Open Knowledge International, samuti mitmed Wikimedia haruorganisatsioonid ning 29. juunist 2018 ka Vikipeediat haldav Wikimedia Foundation. Direktiivi vastu on sõna võtnud ka interneti loojad Vint Cerf ja Tim Berners-Lee, kes kahtlevad direktiivis nõutavate filtrite tõhususes ja leiavad, et neil oleks kahjulik mõju sõnavabadusele internetis. Portaalis Change.org algatatud petitsioon direktiivi vastu on 3. juuli 2018 seisuga kogunud enam kui 700 000 allkirja.

Direktiivi toetajate seas on mitmed lehekirjastajad ja meediafirmad. Nende hulgas on ka Prantsuse muusik David Guetta, kolm suurt plaadifirmat ja Independent Music Companies Association.

Direktiivi sisu

Direktiivi algatajate sõnul on selle ülesanne tasakaalustada tulu jagunemist autorite ja internetilehtede vahel ning parandada koostööd veebisisu omanike ja veebiplatvormide vahel.

Artikkel 3

Artikkel 3 pakub välja autoriõiguse erandi teksti- ja andmekaeveks teadustöö eesmärgil. COREPERi versioon direktiivikavandist hõlmab nii kohustuslikku kui ka valikulist laiendust.

Sõltuvalt sellest, kas artikkel 3 tunnistab faktide ja informatsiooni staatust avaliku omandina, võib piiranguid senise olukorraga võrreldes kas suurendada või vähendada.

Artikkel 11

Artikkel 11 laiendab ELi autoriõiguse direktiivi, andes meediaettevõtetele täiendava naaberõiguse "nende ajakirjanduslike publikatsioonide veebikasutuse üle infoühiskonna teenuse pakkujate poolt" ("online use of their press publications by information society service providers"). ELi senikehtiva regulatsiooni kohaselt sõltuvad ettevõtted autoritest, kes annavad neile autoriõiguse üle, nii et ettevõte peab tõendama iga üksiku töö õiguste valdamist.

Ettepanek kehtestab uuele õigusele mitu tingimust, nende seas üheaastase aegumistähtaja ning erandid töö "ebaolulise" osa kopeerimisele või kopeerimisele seoses haridus- või teadustööga (academic or scientific research). Uue õiguse eelkäijaks on meediaettevõtete täiendav autoriõigus, mis juurutati Saksamaal 2013. aastal. Meediafirmasid, "mille eesmärk on informeerida avalikkust ja mida uuendatakse perioodiliselt või regulaarselt", eristatakse akadeemilistest ja teaduslikest kirjastustest.

Direktiivi selgitavas memorandumis kirjeldab Euroopa Nõukogu senist ajakirjandusväljaannete õiguste tagamise mehhanismi veebikasutuses "keeruka ja ebatõhusana", juhib tähelepanu uudiste kasutamisele "uudiseagregaatorite ja meediamonitooringuteenuste" poolt ärilisel eesmärgil ning probleemidele, millega põrkuvad meediaettevõtted endale kuuluvaid teoseid niisuguste teenuste jaoks litsentseerides.

Teadlased peavad artiklit ebaõnnestunuks. Euroopa Komisjoni tellitud uuring, milles analüüsiti sedalaadi seaduste rakendamist Saksamaal ja Hispaanias, näitas, et tegelikult võitsid ajalehed laiemast levikust (saades veebiliiklusest reklaamitulu), mida uudiseagregaatorid nende veebiartiklite juurde suunasid. Uuringus märgiti, et "Saksamaa ja Hispaania juhtumid näitavad, et seadus võib küll kehtestada õiguse," kuid "turujõud hindavad selle õiguse väärtusetuks".

Artikkel 13

Artikkel 13 lisab täiendavad kohustused seoses teenustega, mida nimetatakse "veebisisu jagamisteenuste pakkujateks" ("online content sharing service providers") ja mille kirjeldus on "infoühiskonna teenuse pakkuja, kelle põhiline või üks põhilisi eesmärke on hoiustada ja anda avalik ligipääs suurele hulgale teostele või muule sisule, mille on laadinud üles kasutajad ja mida teenusepakkuja tulusaamise eesmärgil korrastab ja reklaamib" ("a provider of an information society service whose main or one of the main purposes is to store and give the public access to a large amount of works or other subject-matter uploaded by its users which it organises and promotes for profit-making purposes"). Niisugused teenusepakkujad peavad tegema koostööd autoriõiguste valdajatega, et saada luba autoriõigusega kaitstud teoste majutamiseks, mille teenusekasutajad on üles laadinud. Teenusepakkujad peavad tegema "tõhusaid ja proportsionaalseid" pingutusi, et eemaldada ja tõkestada edasine ligipääs õiguste valdajate loata majutatavatele teostele. Artikkel paneb teenusepakkujatele vastutuse kasutajate tegevuse eest, mis rikub autoriõigust, tühistades sellega E-kaubanduse direktiivi sätted, mis andsid turvatagatise ("safe harbour") sisuteenuse pakkujatele, kes on "pelgalt vahendajad" ("mere conduits"). Veebisisu jagamisteenuse pakkuja definitsioon ei hõlma teenuseid, mis hoiustavad sisu kasumitaotluseta veebientsüklopeediate jaoks, mittetulunduslikke platvorme avatud lähtekoodiga tarkvara tarbeks ning mittetulunduslikke haridus- ja teadusandmehoidlaid, samuti failimajutusteenuseid, mis võimaldavad kasutajatel ja/või ettevõtetel laadida üles faile omaenda kasutuseks, internetiteenuse pakkujaid ning veebiturge (online retail marketplace).

Artikkel 13 on kritiseeritud, kuna see võib pärssida sõnavabadust internetis. Ehkki direktiivikavand väldib niisugust otsest sõnastust, nõuab see kriitikute sõnul kasutajasisu haldavatelt veebilehtedelt üleslaaditava sisu ennetavat filtreerimist. Kriitikute hinnangul saab sellist nõuet täita üksnes automatiseeritud süsteemide abil nagu YouTube'i "Content ID", mis aga kannatab valepositiivsete identifitseerimistulemuste all ning ei suuda arvestada autoriõiguse piirangutega nagu Euroopa Liidus kehtivad autoriõiguse vabakasutuserandid ja USAs kehtiv õigustatud kasutus. Samuti on väidetud, et sedalaadi filtrisüsteemide arendamiseks on piisavalt ressursse üksnes suurtel USA tehnoloogiafirmadel, samas kui väiksemad firmad jääksid nõuete täitmisega raskustesse ning sisufiltreerimise tellimine teenusena teistelt ettevõtetelt kujutaks endast turvariski.

Artikkel 15

Artikkel 15 lubaks autoritel tõsta oma autoritasu teatud juhtudel, mil see on ebaproportsionaalselt madal. Ettepaneku artiklid 14–16 oleksid küll nõrgemad kui mitmes ELi liikmesriigis juba kehtivad tasusüsteemid, kuid parandaksid autorite ja esitajate positsiooni ärilistel läbirääkimistel.

Autorite ühendused on pakkunud välja "õiguste tagasivõtu mehhanismi", mis lubaks tühistada autoritele kahjulikuks osutunud autoriõiguse üleandmise lepinguid.

Teised artiklid

Ettepaneku teistes lõikudes püütakse selgitada raamatukogude mõnede tavapäraste tegevuste ja orbteoste õiguslikku staatust.

Mõnes Euroopa Parlamendi komitees heakskiidetud parandused puudutavad avalikku omandit ja panoraamivabadust.