Harva nõrk Netflix'i looming ärritava tehisintellekti genereeritud imikuga.

Isegi filmi pealkirja on siin raske mõtestatult tõlkida. See võiks olla – „Mees versus imik”.

Lühidalt – alguses tundub kurb film üksindusest, mis vaheldub harvate äärmiselt maitsetute rumalate episoodidega, mida ilmselt pakutakse naljadena, aga lõpus banaalne klišeeline happy end.

Selgub, et alles on jäänud kinokunsti hindajaid, kes oma arvustustes (nt IMDb-l ja Redditil) kurdavad, et AI-imik näeb välja nagu ebaloomulik kummist nukk ammu unustatud õudusfilmidest, eriti ohtlikes stseenides (lakkamatu roomamine, täiskasvanud inimese miimika, tegevus rõdu serval või kaos penthouse'is), mida seletatakse sellega, et tõelise lapsega ei saanud riskida ja ei saa ette heita moraali- või eetikanormide rikkumist.

Miskipärast usutakse, et tehisimiku näojoonte aluseks võeti Macaulay Culkin filmist „Üksinda kodus”. Ka siin jäi loojatel puudu maitsest ja fantaasiast.

Nagu selgub, juba esimesel kuvamiskuul rõhutavad 55–57% vaatajatest filmi nõrka süžeed, olukordade etteaimatavust ja seda, et tegemist on „tüüpilise kiire, odava „jõulude konveierilise kommertstootega” Netflixist” ilma mingisuguse väärtuseta ja garanteeritult pettumust valmistavaga.

Filmi sisu ümberjutustamine pole vähimatki mõtet, sest see on kogu aeg etteaimatav.

Pole kindlust, kas seda tasus vaadata.

Järjekordne kallis kuludelt, aga väga halva maitsega Netflix'i tempel.

Filmile annan 10-st 1* kulutuste eest.

Osades

Rowan Atkinson – Trevor Bingley

Alanah Bloor – Maddy

Claudia Blakley – Jess

Nina Sosanya – Diana

Rosie Cavaliero – Pamela

Sunil Patel – Gupta

Susanna Fielding – Petra

Sunetra Sarker – Georgia Hakopyan

Robert Bathurst – Lionel

Ivana Bašić – Elsa

Suzie Kane – Annabella

Ellie White – Amethyst

Angus Imrie – Soren

Ashley Jensen – Janet

Steve Edge – Polly