Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Elulugu

Stefan Bátory isa Stefan VIII Bathory oli Ungari aadlik, kes oli Transilvaania vojevood alates 1529 kuni oma surmani 1534. Stefan VIII Bathory suri varsti pärast poja sündimist. Noor István saadeti Esztergomi linna, kus tema kasvatajaks oli peapiiskop Várday. István sai hariduse Viini õukonnas. Ta oskas ta suurepäraselt ladina, saksa ja poola keelt ning pidas lugu kunstidest.

Stefan Batory osales sõdades Osmanitega ja viibis pikka aega osmanite juures vangis, vabanemise järel sai Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina. Aastal 1526, Mohacsi lahingus, olid Osmanite riigi väed hävitanud Ungari armee. Osmanite surve tõttu keskvõim lagunes ja algas võimuvõitlus. Enamus Ungari valitsevast eliidist valis Janos Zapolya. Väike aristokraatide vähemus pooldas Ferdinand I, kes oli Austria ertshertsog ja oli eelmise Ungari ja Böömimaa kuninga Lajos II õega abielu kaudu seotud. 1528 saavutas kuningas Janos I Zapolya Osmanite sultanilt toetuse. Stefan Bátory kaitses järgnevalt Türgi sultani Suleiman I Toreda vasalli Ungari kuninga János II Zápolya õigust troonile. Sellega tõmbas ta enda peale Saksa-Rooma riigi keisri ja Austria ertshertsogi Maximilian II viha, kes János II Zápolyat kukutada püüdis. 1565 saatis Ungari kuningas János Zsigmond (toona Transilvaania alade valitseja) Báthory legaadina Prahasse, kuid keiser Maximilian vangistas ta kaheks aastaks,

Transilvaania vürstina

1570. aastal kukutas Maximilian János II Zápolya ja määras Stefan Batory Transilvaania vürstkonna vojevoodiks. János Zsigmond suri järgmisel aastal pärijateta, kuid määras enne surma oma järeltulijaks oma laekuri Gáspár Bekesi. Transilvaania aadlikele see eriti ei meeldinud ja nad valisid uueks vojevoodiks Stefan Batory. Transilvaania vojevoodina tunnistas teda ka Türgi sultan oma kinnituskirjas. Sellega sündis iseseisev Transilvaania vürstiriik, kuid vürsti tiitlit hakkas Báthory kasutama neli aastat hiljem. See põhjustas Bekesi ja Batory vahel kodusõja, kus Bekes lüüa sai ja põgenes Saksa-Rooma riiki Viini, kus sõlmis endise vaenlase Maximilianiga Batory vastu liidu. Kerelőszentpáli lahingus saavutas ta 1575. aastal suurvõidu Gáspár Bekesi vägede üle, millega kõrvaldas peamise trooninõudleja. 1575. aastal valiti Transilvaania vojevoodiks Stefan Batory 3 aastat vanem vend Kristóf Báthory. Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni 1580 Hrodnas suri. Temalgi polnud pärijaid.

1572. aastal suri Poola kuningas Zygmunt II August, kelle pärija oli Jagelloonide dünastia viimane liige, Zygmunt II Augusti õde Anna Jagiellonka (1523–1596). Poola kuningaks valiti Prantsusmaa kroonprints Henri. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Mais 1574 suri aga Poola kuninga Henri vend, Prantsusmaa kuningas Charles IX ja Henri sai Prantsusmaa kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis trooni vabaks. 1575. aastal valiti Stefan Batory Rzeczpospolita kuningaks

Rzeczpospolita kuningana

Uuteks troonipretendentideks olid Maximilian II, Rootsi kuningas Johan III ja Moskva tsaar Ivan IV, Ferrara krahv Alfonso ja Transilvaania vürst, Osmanite riigi vasall Stefan Batory. Kõigepealt valis Rzeczpospolita sejm 12. detsembril 1575 uueks kuningaks Saksa-Rooma keisri, Austria ertshertsogi, Böömimaa kuninga ja Ungari kuninga Maximilian II, kelle Poola kiriku primas ka kroonis, kuid šlahta ähvardas ülestõusuga, kui vägeva naaberriigi kuningas Poola kuningaks valitakse. Sellepärast valiti uueks Poola kuningaks Stefan Batory, kes oli Annast 10 aastat noorem. Nad abiellusid 1. mail 1576, kuid sellest abielust ei sündinud lapsi, sest Anna oli juba sellest east väljas.

Stefan Batory krooniti Poola kuningaks 22. aprillil 1576. aastal. Stefan Batory võitles Poola trooni pärast keiser Maximilian II-ga, kes oli Interregnumi ajal osa Poola šlahta toel kuulutatud Rzeczpospolita kuningaks enne Stefan Batoryt ja kindlustas kuningatiitli alles pärast viimase surma 12. oktoobril 1576. Kodusõja ajal keiser Maximilian II toetanud Rzeczpospolita saksa elanikega, toimus sõjategevus Batory ja Läänemereäärsete linnadega, mille käigus piirati Danzigi linna, 1466. aastal Poolale allutatud nn Kuninglikul Preisimaal.

Liivimaa sõda

1575. aastal ühines aga Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu Poola. Rootsi kuningas Johan III aga oli abielus Poola kuninga Zygmunt I Vana teise tütre Katarzyna Jagiellonkaga.

Vene-Poola sõda

1577. aastal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud Vana-Liivimaa ala. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, 1578. aastal toimus sõjategevuses pööre, Võnnu lahingus võitsid ühiselt tegutsenud Rzeczpospolita ja Rootsi väed Moskva vägesi.

1579. aasta sõjaretkes vallutasid Stefan Batory väed Polotski, 1580. aastal vallutasid nad Velikije Luki, Veliži ja Neveli, kuid ei suutnud vallutada 1581. aastal Pihkvat. 1582. aastal sõlmis Moskva tsaaririik Rzeczpospolitaga Jam-Zapolski vaherahu, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna) ja Valgevene, Polotski alad jäid Rzeczpospolitale.