Raimond Valgre (aastani 1937 Raimond Tiisel; 7. oktoober 1913 Riisipere – 31. detsember 1949 Tallinn) oli eesti helilooja ja pillimees.

Sisukord

Elulugu

Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapsepõlves huvitus Raimond muusikast: mängis klaverit, akordioni, trumme ja kitarri. 1931. aastal lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee restoraniansamblites.

Valgre oli Eesti esimesi levimuusikaloojaid ja sai innustust just 1920. aastate algul Eestisse jõudnud džässmuusikast.

Nõukogude okupatsiooni ajal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ja võitles Teises maailmasõjas Eesti laskurkorpuses.

Raimond Valgre on maetud Tallinna Metsakalmistule.

Kujutamine kunstis

Valgre laulude põhjal on loodud muusikal "Muinaslugu muusikas" (libreto Ülo Raudmäe, Sulev Nõmmik ja Enn Vetemaa; esietendus Estonias 1967). Valgrest on tehtud muusikaline telefilm "Igavesti Teie" (käsikiri Lembit Lauri, režissöör ja operaator Mati Põldre; Eesti Telefilm 1976), eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Juhan Saare dokumentaalnäidend "Valge tee kutse" (lavastatud Noorsooteatris 1985), näidend "Autori surm" (lavastaja Ivar Põllu; esietendus Tartu Uues Teatris 6. märtsil 2013) ning näidend “Laul, mis jääb” (autorid Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman ja Piret Saul-Gorodilov; esietendus Eesti Draamateatris 13. juunil 2014).

Mälestuse jäädvustamine

1988. aastal avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel.

2003. aastal avati Pärnus Raimond Valgre mälestusmärk (skulptor Rait Pärg). 2003 - 2017 toimus Pärnus igasuvine muusikafestival "Kummardus Valgrele".

2010. aastal avati Raplas Valgre tuba.

7. oktoobril 2013 tuli käibele Eesti Posti postmark (kujundaja Vladimir Taiger), mis on pühendatud Raimond Valgre 100. sünniaastapäevale. Kasutusel oli ka esimese päeva eritempel ja eriümbrik.

7. oktoobril 2014 avati Riisiperes Raimond Valgre mälestuspink.

7. oktoobril 2018 avati Tallinnas Vene 7, Raimond Valgre mälestustahvel.

Looming

Esimese trükitud laulu ("Blond Aleksandra") avaldas Valgre 1933. aastal G. Dieseli varjunime all väljaandes "Modern lööklaulud".

Kokku on ta loonud ligi sada laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta looduse, tunnete ja ühiskonna teemadel.

Valgre loomingut on kasutatud ka teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmes eesti filmis.

• "Aegviidu valss"
• "Blond Aleksandra"
• "Eideke hella"
• "Ei suutnud oodata sa mind"
• "Hall sõdurisinel"
• "Helmi" (Helmi Kurbast)
• "Hääd ööd, hääd ööd"
• "Joogilaul (Ma võtan viina)"
• "Kevad südames"
• "Kirjake koju"
• "Läbi saju"
• "Ma loodan, et saan sellest üle"
• "Ma olen liig halb"
• "Ma olen naine, kes ei armu"
• "Muinaslugu muusikas"
• "Mul meeles veel meloodia"
• "Narva valss"
• "Noor neiu raha eest"
• "On kevad tulnud taas"
• "Peagi saabun tagasi su juurde"
• "Pärnu ballaad"
• "Pühapäev Kadriorus"
• "Saaremaa polka"
• "Saaremaa valss"
• "Sa eile ütlesid „jaa“"
• "Sa ütled mulle „päikene“"
• "Sinilind"
• "Su silmist näen ma igal öösel und"
• "Suveöö serenaad"
• "Suudle mind"
• "Tartu marss"
• "Tsebarkul"
• "Tiiu, Tiiu"
• "Unelmate tänav"
• "Vaid sina, Niina"
• "Vaid sulle kuulub mu süda"
• "Veel viivuks jää"
• "Viimne valss"
• "Viljandi serenaad"
• "Õige valik"