Olga Lepešinskaja (vene keeles Ольга Васильевна Лепешинская; 15./28. september 1916 Kiiev – 20. detsember 2008 Moskva) oli vene balletitantsija ja pedagoog, Nõukogude Liidu rahvakunstnik (1951).

Lepešinskaja sündis vanas poola aadliperekonnas. Tema vanaisa Vassili Pavlovitš Lepešinski vahistati revolutsioonilise organisatsiooni Narodnaja Volja liikmena. Isa Vassili Vassiljevitš oli raudteeinsener, kes rajas Mandžuuria raudteed.

1925 astus Lepešinskaja Moskva koreograafiakooli, mille lõpetas 1933. Esimest korda esines ta laval 10-aastaselt ühena väikestest lindudest ballesti "Lumeneid". 1932 mängis ta balletis "Pähklipureja" suhkruploomihaldjat.

Juba 17-aastaselt hakkas Lepešinskaja Moskva Kremlis privaatetendusi andma. Kohe pärast lõpetamist asus Lepešinskaja tööle Suures Teatris. Tema esimene roll oli Rosina balletis "Sevilla habemeajaja", järgnes Suok Juri Oleša romaani "Kolm paksu" balletiversioonis. Viimane osutus väga populaarseks ja see roll tegi Lepešinskaja kuulsaks. 1943 esitas ta Grini "Punaste purjede" põhjal tehtud balletis peaosalist Assolit.

Kokku sai ta neli Stalini preemiat: 1941 osa eest balletis "Don Quijote", teise peaosa eest Sergei Prokofjevi balletis "Tuhkatriinu" (esietendus 21. novembril 1945), kolmanda etenduse "Pariidi tuled" eest ja neljanda Tao-Hoa rolli eest balletis "Punane moon".

1951 pälvis ta koos Galina Ulanovaga tiitli NSV Liidu rahvakunstnik.