Nikolai Andrejevitš Rimski-Korsakov (Николай Андреевич Римский-Корсаков; 18. märts 1844 Tihvin – 21. juuni 1908) oli vene helilooja ja muusikaõpetaja, kes kuulus "Võimsasse rühma".

Biograafia

Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend Voin Rimski-Korsakov oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli.

Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ja õppis klaverit. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama.

Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3-aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja-Euroopas kui ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteenistusest Peterburi tagasi jõudes pühendus ta täielikult muusikale.

Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega.

1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadežda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last: Mihhail (sünd. 1873), Sofia (sünd. 1875), Andrei (sünd. 1878), Vladimir (sünd. 1882), Nadešja (sünd. 1884), Margarita (1888) ja Slavtšik (sünd. 1889).

1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.

Aastail 1875–1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid.

1880. aastaks oli helilooja välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojaid, näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov.

Aastatel 1883–1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent.

Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all.

Helilooming

Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ja sümfoonilised meremaalingud.

Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi ("Antar"), süite ja 15 ooperit.

• "Pihkvalanna"
• "Maiöö"
• "Lumineid"
• "Jõuluöö"
• "Mozart ja Salieri"
• "Tsaari mõrsja"
• "Muinasjutt tsaar Saltaanist"
• "Surematu Kaštšei"
• "Jutustus nähtamatust linnast Kitežist ja neitsi Fevroniast"
• "Kuldkikas"
• "Sadko"

Ooper-ballett: "Mlada"

• "Šeherezade"
• "Hispaania capriccio"