Ludwig Quidde (23. märts 1858 Bremen – 4. märts 1941 Genf) oli saksa patsifist.

Tänapäeval on ta peamiselt tuntud Saksa keisri Wilhelm II vastase kriitika tõttu. 1927. aastal sai ta Nobeli rahuauhinna.

Quidde veetis nooruse Bremenis. 1881. aastal sai ta Göttingeni ülikoolis doktorikraadi. 1894. aastal avaldas ta 17-leheküljelise pamfleti "Caligula. Eine Studie über römischen Caesarenwahnsinn" ('Caligula. Uurimus keiserlikust hullumeelsusest'). Lühiessee teemaks on Rooma impeerium 1. sajandil, kuid selgelt on näha, et Quidde loob teoses paralleele keiser Caligula ja Wilhelm II vahel, süüdistades mõlemat suurushullustuses ja võimuahnuses. Quidde tungival nõudmisel avaldati teos autori pärisnime all, mille tagajärjeks oli tema akadeemilise karjääri lõppemine.

Pärast seda, kui ta tegi halvustava märkuse Wilhelm I kohta, mõisteti ta süüdi keiserliku au haavamises ja määrati kolmeks kuuks vangi.

Kui 1933. aastal tuli võimule Adolf Hitler, põgenes Quidde Šveitsi, kuhu jäi elu lõpuni.