Kazimierz Karol I Odnowiciel, Mnich [kaziimierž odnoviitsjel mnihh] (25. juuli 1016 (või 1015) – 28. november 1058) oli vürst Piastide dünastiast, Poola monarh 1039–1058. Aastatel 1034–1039 ta tõenäoliselt ei suutnud võimu võtta, ta pagendati ning Poola riiklus oli kriisis.

Kazimierz I lisanimi tähendab 'taastaja'. Tema teine lisanimi tähendab 'munk'.

Ta oli Poola kuninga (1025–1031) Mieszko II ja Lotringi pfaltskrahvi, Ezzonite dünastiast Ezzo tütre Lotringi Richensa poeg.

Kazimierz I abiellus Kiievi-Vene suurvürsti (980–1015) Vladimir Suure tütre Dobronega Mariaga. Nende pojad olid Poola kuningas Bolesław II ja Poola hertsog Władysław I Herman. Kazimierzil oli veel kaks poega ja tütar Świętosława, kellest sai Tšehhi kuninga Vratislav II abikaasa.

Pärast Mieszko II surma tahtis nähtavasti valitsemisohjad haarata Richenza (poolapäraselt Rycheza), kes oli olnud abikaasaga tülis. Tõenäoliselt allus Kazimierz auahne ema tahtele. Tõenäoliselt viis ema ise Bezprymi valitsemisajal krooni Poolast välja, mida tavaliselt tõlgendatakse hoolitsusena poja õiguse eest troonile. Ent Kazimierzi kroonimist takistasid sise- ja välisraskused (Saksa-Rooma keisririigi vastuseis).

Suur-Poolas oli magnaatide ja kiriku vastane rahvaülestõus; pöörduti massiliselt paganausku. Masoovias tekkis eraldi riik, mida valitses Miecław. Pommeris võttis võimu kohalik dünastia. 1038 ründas Poolat Tšehhi vürst Břetislav I. Ta rüüstas Suur-Poola ning hõivas Sileesia ja Väike-Poola. Laastatud Gnieznost viis ta ära Praha püha Adalberti (püha Wojciechi reliikviad ning linn kaotas peapiiskopkonna keskuse staatuse.

Kazimierz, kes oli seni viibinud Ungaris, läks Saksamaale, kus uus Saksa-Rooma keiser Heinrich III andis 1039 talle sõjalist tuge, sest kartis Břetislavi ülemäärast tugevnemist. Kazimierzit toetas ka Kiievi-Vene suurvürst (1019–1054) Jaroslav Tark; Kazimierz võttis naiseks tema õe (või tütre) Dobronega Maria. 1041 loobus Břetislav Regensburgi rahuga kõikidest maadest Sileesia taga. Purustamata jäänud Krakówist sai Poola riigi uus pealinn.

1047 ründas Kazimierz Jaroslavi kaasabil Masooviat ja sai Miecławi üle võidu. Ta ühendas oma riigiga Masoovia ning nähtavasti ka Väike-Pommeri, sest ta võitis lahingus ka Pommeri vürste, kes olid Miecławi liitlased. 1050 hõivas Kazimierz keisri tahte vastaselt Tšehhi Sileesia. Vaidluse lahendas 1054. aastal Saksa-Rooma keiser Quedlinburgis: Sileesia jäi Poolale iga-aastase andami eest suuruses 500 grivnat hõbedat ja 30 kuldraha.

Kazimierzil ei õnnestunud rajada kirikumetropooliat Poolas, kuigi ta tegi selleks märgatavaid jõupingutusi. Alalise sõjaväe pidamise asemel pani ta alguse tavale anda rüütlitele sõjaväes teenimise eest maad. Pingutused Poola taastamiseks pärast kriisi kandsid vilja ning Kazimierz sai lisanime Taastaja.

Kazimierzile järgnes Poola troonil tema poeg Bolesław II.