Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august1823) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.

Elulugu

Johann Christoph Brotze õppis Leipzigi ja Wittenbergi ülikoolis teoloogiat ja filosoofiatning töötas alates 1768 46 aastat Riia gümnaasiumi õpetajana. Ta kogus üle kogu Liivimaa rahvalaule, kirjeldas kombeid ning joonistas üles inimeste eluolu, rahvariideid, muinas- ja kultuurimälestisi. Tema rikkalikku materjalikogu säilitatakse Läti Akadeemilises Raamatukogus, 9 köitest on seni trükis avaldatud 4: 3 köidet aastatel 1992–2002 Lätis ning 2006. aastal üks ka Eestis. Brotze kogutud materjal aitab tänapäeval mõista 18. sajandi lõpu Liivimaa eluolu, rahvakombeid ja -kultuuri.

Brotze oli August Wilhelm Hupeli kogumiku "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (1774–1789) aktiivne kaastööline, tema tehtud on enamik seal sisalduvaid illustratsioone.

Lisaks muudele tegevustele kogus Brotze ka münte ja pitsateid.

"Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Münzen, Wappen"

Johann Christoph Brotze koostas originaalis 10-köitelise teose "Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Münzen, Wappen etc". See sisaldab linnade, külade ja mõisade vaateid, üksikasjalikke pilte talurahva riietusest ja kommetest, samuti müntide, vappide ja monumentide jäljendeid. Kogumikus kasutas Brotze ka Eduard Philipp Körberi, Johann Wilhelm Krause, Karl Gotthard Grassi ja Ernst Markus Ulprechti jooniseid. See on Läti ja Eesti ajaloo suurepärane allikas.

"Estonica"

2006 ilmus kirjastuses Estopol (peatoimetaja Raimo Pullat) raamat "Estonica" (ka "Johann Christoph Brotze. Estonica"), mis sisaldab 287 Brotze Eesti-ainelist joonistust. See teos äratas tähelepanu Saksamaalgi. Raamat on 619 lehekülge paks ja selle jaehind jäi 1000 Eesti krooni kanti. 

2007. aasta jaanuaris pälvisid Ants Hein, Ivar Leimus, Raimo Pullat ja Ants Viires selle raamatu koostamise eest Eesti riikliku kultuuripreemia. 

"Estonica" valiti 25 Eesti 2006. aasta kauneima raamatu hulka. Raamatu kujundas Andres Tali.