Islom Karimov (sündinud 30. jaanuarl 1938 Samarkandis – 2. september 2016) oli Usbekistani poliitik, Usbekistani esimene president 1991. aastast.

Elulugu

Islom Karimov kasvas üles lastekodus. Tema isa oli usbekk, ema tadžikk.

Ta õppis Taškendis masinaehitust ja majandust. Aastatel 1983–1986 oli ta Usbeki NSV rahandusminister. 1989. aastal sai ta Usbekistani Kommunistliku Partei Keskkomitee esimeseks sekretäriks. Aastatel 1990–1991 oli ta Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo liige.

Karimov on abielus, kahe tütre isa. Vanema tütre Gulnora Karimova määras Karimov 2008. aasta detsembris Usbekistani alaliseks esindajaks ÜRO Euroopa peakorteris ja muudes Genfis paiknevates rahvusvahelistes organisatsioonides. 2010. aasta jaanuaris nimetati Karimova Usbekistani suursaadikuks Hispaanias. Noorem tütar Lola Karimova-Tillayeva nimetati 2008. aastal Usbekistani esindajaks UNESCO-s.

28. augustil 2016 teatas Usbekistani ministrite kabinet, et 78-aastane Islom Karimov on haiglas statsionaarsel ravil. Esmaspäeval, 29. augustil 2016, kinnitas Twitteris tema noorem tütar Lola Karimova-Tillayeva: "Minu isa paigutati pärast ajuverejooksu laupäeva hommikul haiglasse ning saab praegu ravi intensiivraviosakonnas." 2. septembril 2016 teatati Karimovi tervise järsust halvenemisest. Reutersi teatel kinnitas kolm diplomaatilist allikat, et Karimov on surnud 78-aastaselt ajurabandusse.

Kriitika

Karimovit on rahvusvaheliselt korduvalt kritiseeritud inimõiguste rikkumise ja ajakirjandusvabaduse ahistamise, korruptsiooni ning valimistulemuste võltsimise eest. Endine Briti suursaadik Usbekistanis Craig Murray esitab oma memuaarides väiteid sellest, kuidas Usbekistani võimud inimesi surnuks keedavad. ÜRO raportid on nimetanud piinamist Usbekistanis institutsionaliseerituks, süstemaatiliseks ja pidurdamatuks.

Usbekistani seaduste kohaselt ei saanud Karimovi üle pärast ametist lahkumist kohut mõista.