Henri de Toulouse-Lautrec (24. november 1864 – 9. september 1901) oli prantsuse kunstnik. Ta sai kuulsaks Moulin Rouge 'i reklaamplakatiga.

Elukäik

Toulouse-Lautrec sündis Prantsusmaal Lõuna-Püreneede piirkonnas Tarni departemangus Albi linnas.

Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, mis oli oma prestiiži suurelt jaolt kaotanud. Tema vanemad olid krahv Alphonse de Toulouse-Lautrec ja krahvinna Adèle de Toulouse-Lautrec. Vanemad lahutasid pärast noorema poja Richardi surma 1868. aastal.

Henri veetis oma varajase lapsepõlve Bosci lossis Albis ja Céleyrani lossis Narbonne'i lähedal.

12-aastaselt murdis Henri vasaku jala ja 14-aastaselt parema jala. Et ta kannatas kaasasündinud kaltsiumipuuduse all, ei kasvanud ta luud korralikult kokku ning ka jalad ei kasvanud enam. Kui ta jõudis täisikka, oli tal normaalse suurusega kere, kuid jalad olid tal ebanormaalselt lühikesed. Tema kasv oli umbes 150 cm. Ta pidi oma puude tõttu palju voodis lamama. Hiljem vajas käimisel keppi.

Onu avastas varakult tema kunstiande. 1882 lahkus Toulouse-Lautrec oma vanemate lossist ja läks Pariisi. Seal õppis ta Joseph Florentin Léon Bonnat' ja Fernand Cormoni juures joonistamist ning käis Edgar Degas', Pierre-Auguste Renoiri ja Édouard Manet' näitustel.

Toulouse-Lautrec elas täielikult oma kunstile. Temast sai tähtis postimpressionistlik maalikunstnik, juugendstiilis raamatuillustraator ja litograafiakunstnik, kes jäädvustas 19. sajandi lõpu Pariisi boheemlaste elu. Ta elas Montmartre'il ja teda kutsuti Montmartre'i hingeks. Vastu oma vanemate soovi nautis ta elu täiel rinnal.

1885 avas Aristide Bruant kabaree Le Mirliton ning Toulouse-Lautrec kavandas lugematuid plakateid, millel torkab silma eelkõige punase salliga Bruant.

1888 hakkas Toulouse-Lautrec valima motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutavad elu Montmartre'i ja teistes Pariisi kabareedes ja teatrites ning bordellides, mida ta sageli külastas. Tema maalidel on muuhulgas kujutatud kankaani looja tantsija Louise Weber.

Ta äratas uuesti ellu peaaegu unustatud litograafia.

Teda mõjutasid Degas, Paul Gauguin ja jaapani puulõige.

Palju tema pilte avaldati ajalehtedes.

1890 kavandas ta vastavatud kabaree Moulin Rouge afiši, mis tegi ta hoobilt kuulsaks, nii et ta hakkas saama palju tellimusi.

Toulouse-Lautreci sõprade hulgas olid kirjanik Oscar Wilde ja anarhist Félix Fénéon. Toulouse-Lautrec aitas teha anarhistlike näidendite lavakujundust. Tal oli kokkupuuteid ka Vincent van Goghiga.

Üks tema modellidest oli kunstnik Suzanne Valadon, kellele ta õpetas maalimist ja kelle kunstnikupüüdlusi ta julgustas. Armusuhte temaga lõpetas järsult Suzanne'i enesetapukatse. Toulouse-Lautrec langes sügavasse depressiooni. Ta pöördus alkoholi poole, mis viis ta 1898 esimest korda delirium tremens'ini. 1899 saatis ema ta Neuillysse võõrutuskuurile. Kevadel 1901 pöördus ta Pariisi tagasi.

Henri de Toulouse-Lautrec suri alkoholist ruineeritud tervise tõttu oma mõisas Malromés (vanemate lossis). Ta on maetud Verdelais'sse (Gironde'i departemang), mõne kilomeetri kaugusele oma sünnikohast.

Suurema osa oma piltidest pärandas Toulouse-Lautrec oma sünnilinnale Albile, kus 1922 avati Toulouse-Lautreci muuseum.

Tema pildid on jäänud reklaami verstapostiks.

Toulouse-Lautreci maali hind võib ulatuda 15,5 miljoni USA dollarini. Et Toulouse kasutas sageli odavat paberit või pappi, on tema tööd mõnikord halvas seisukorras.

Tuntumaid maale

• 1892 "Ambassadeurs: Aristide Bruant"
• 1892 "Moulin Rouge'i promenoir 'is"
• 1892 "Moulin Rouge'is: kaks valssi tantsivat naist"
• 1892 "Jane Avril tantsimas"
• 1894 "Rue des Moulins'i salongis"
• 1894 "Yvette Guilbet tervitab publikut"
• 1895 "May Belfort"
• 1896 "Tualett"