Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.

Vaated ja teosed

Tübingenis õppides arvustas Hegel oma aja feodaalsuhteid. Neile vastandas ta idealiseeritud antiikse demokraatia ja hellitas utoopilist lootust, et kui taastada antiikaja ühiskondlikud suhted, siis kaasneb sellega kunsti õitseng.

Hilisemates teostes lakkas Hegel antiikaega normatiivseks eeskujuks pidamast. See muutus tema jaoks ajaloo arenemisjärguks, mis lõpuks paratamatult ületatakse. Seda vaadet väljendas ta 1807 ilmunud suuremas teoses "Vaimu fenomenoloogia" (Phänomenologie des Geistes). Ajaloofilosoofias pidas Hegel antiiki põhjapanevalt tähtsaks "vabaduse tunnetamise arengu" etapina. Üksnes antiikkunsti absolutiseeris ta ülima eeskujuna oma õpetuses absoluutse vaimu arenguastmeist. Antiikkultuuri nähtusi analüüsis ta paljudes teostes sügavuti, näiteks "Esteetikas". Tema teos "Loengud filosoofia ajaloost" ("Vorlesungen über die Geschichte der Philosophie") rajas aluse antiikfilosoofia ajaloo uurimisele.

1817 ilmus "Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia".

Alates Hegelist tähendas mõiste "metafüüsika" kui igaveste, muutumatute põhimõtete filosoofia niisugust tegelikkusekäsitlust, mis on ebadialektiline ja eitab liikumist.

Hegel eeldas oma lugejatelt, et nad tunnevad hästi teiste filosoofide töid. Nende hulka kuulusid René Descartes, David Hume, Immanuel Kant, Johann Gottlieb Fichte ja Friedrich Wilhelm Joseph Schelling. Inimestel, kellel seda tausta ei ole, on Hegeli töid keeruline lugeda. Sellepärast on välja antud Hegeli teoseid, mis on väga põhjalike sissejuhatuste ja kommentaaridega varustatud. Viimased omakorda nõuavad Hegeli teoste tõlgendamist, aga tõlgendused sõltuvad koolkonnast, kuhu kommentaaride autor kuulub. Näiteks Theodor Adorno on kirjutanud essee sellest, kui keeruline on Hegelit lugeda ja kuidas mõne koha peal on võimatu kindlaks teha, mida Hegel õigupoolest sealjuures mõtles. Täiendavaid probleeme tekitab see, kui Hegelit ei loeta originaalis, vaid tõlkes, sest teistes keeltes ei ole terminitele tingimata üheseid vasteid ja sellepärast võib tekst juba tõlkimise käigus moonduda. Hegel ise oli seisukohal, et saksa keel on filosofeerimiseks eriti sobiv.

Pere

Hegeli isa Georg Ludwig oli Württembergi hertsogi Karl Eugeni õukonnas maksuameti sekretär, ema Maria Magdalena Louisa (sündinud Fromm) oli Württembergi õukonna ülemkohtu kohtuniku tütar. Ema suri, kui Hegel oli 11-aastane.

Hegelil oli noorem õde Christiane Luise (1773–1832) ja noorem vend Georg Ludwig (1776–1812). Vend suri ohvitserina Napoleoni juhitud Prantsusmaa sõjakäigul Venemaale (1812. aasta isamaasõda).