Friedrich Kasimir Kettler
Friedrich Kasimir Kettler
- Sünniaeg:
- 06.07.1650
- Surma aeg:
- 22.01.1698
- Elu pikkus:
- 47
- Days since birth:
- 136863
- Years since birth:
- 374
- Days since death:
- 119496
- Years since death:
- 327
- Teised nimed, pseudonüümid:
- Friedrich (II.) Kasimir Kettler, Frīdrihs Ketlers, Kazimirs Friedrich Kasimir Kettler, Kazimirs, Wir Friedrich Casimir von Gottes Gnaden in Lieftand zu Curland und Semgallen Herzog, Ketler, Фридрих (II) Казимир, Frīdrihs Kazimirs Ketlers
- Kategooriad:
- , , Aristokraat, Joonlaud, Riigimees
- Kalmistu:
- Määra kalmistu
Friedrich Kasimir Kettler (6. juuli 1650 Miitavi – 22. jaanuar 1698 Miitavi) oli Kuramaa hertsog aastatel 1682–1698.
Friedrich Kasimir oli Jakob Kettleri ja tema abikaasa Luise Charlotte vanim poeg. Hertsogiks sai ta oma isa surma järel 1682. aastal. Erinevalt oma ettevaatlikust ja kokkuhoidlikust isast elas Friedrich Kasimir laia ja pillavat elu. Seetõttu müüs ta inglastele Tobago koloonia ning läänistas soosikutele ohtralt maavalduseid. Tema majanduslikku kitsikust suurendas ka see, et isa testamendi kohaselt pidi ta hertsogiriigi varasid jagama oma vendade ja õdedega.
Friedrich Kasimir suri veidi enne Põhjasõja algust. Seejärel sai troonile tema 6-aastane poeg Friedrich Wilhelm, kelle eest regendina asus valitsema tema onu Ferdinand.
Perekond
1675. aastal abiellus ta Nassau-Siegeni printsessi Sophia Amaliega (1650–1688). Abielust sündisid[1]:
- Friedrich (1682–1683)
- Marie Dorothea (1684–1743), abiellus 1703. aastal Preisimaa printsi ja Brandenburg-Schwedti markkrahvi Albrecht Friedrichiga (1672–1731)
- Eleonore Charlotte (1686–1748), abiellus 1714. aastal Braunschweig-Beverni hertsogi Ernst Ferdinandiga (1682–1746)
- Amalie Luise (1687–1750), abiellus 1708. aastal Nassau-Siegeni printsi Adolfiga (1680–1722)
- Christina Sophia (1688–1694)
1691. aastal abiellus ta Brandenburgi kuurvürsti Friedrich Wilhelmi tütre ja Preisimaa kuninga Friedrich I õe Elisabeth Sophiaga. Abielust sündisid:
- Friedrich Wilhelm (1692–1711), Kuramaa hertsog 1698–1711
- Leopold Karl 1693–1697
Allikad: wikipedia.org, jzb.lv
Kohti ei
Suhted
| Seotud osapoole nimi | Suhete liik | Kirjeldus | ||
|---|---|---|---|---|
| 1 |  | Jakob Kettler | Isa | |
| 2 |  | Luīze Ketlere | Ema | |
| 3 |  | Fridrihs III Ketlers | Poeg | |
| 4 | Marija Doroteja fon Brandenburga Švedte | Tütar, Vennatütar | ||
| 5 |  | Ferdinands Ketlers | Vend | |
| 6 |  | Louise Elisabeth von Kurland | Õde | |
| 7 |  | Maria Amalia of Kurland | Õde | |
| 8 |  | Elisabeth Sophie of Brandenburg | Naine, Vennanaine, Nõbu | |
| 9 |  | Frederick William Elector of Brandenburg | Onu, Äi | |
| 10 |  | Frederick I of Sweden | Vennapoeg | |
| 11 |  | Albrehts Frīdrihs fon Branderburgs Švedts | Vennapoeg, Väimees | |
| 12 |  | Wilhelm VIII von Hessen-Kassel | Vennapoeg | |
| 13 |  | Maximilian von Hessen-Kassel | Vennapoeg | |
| 14 |  | Marie Louise Hesse-Kassel, Landgravine | Vennatütar | |
| 15 |  | Anna Iwanowna | Minia | |
| 16 |  | Frederick II Hesse-Homburg, Landgrave | Naisevend | |
| 17 |  | Charles I Landgrave of Hesse-Kassel | Naisevend, Nõbu | |
| 18 |  | Frederick I of Prussia | Naisevend, Nõbu | |
| 19 |  | Vilhelms Ketlers | Vanaisa | |
| 20 |  | Georg Wilhelm von Brandenburg | Vanaisa | |
| 21 |  | Sofija Ketlere | Vanaema | |
| 22 |  | Gothards Ketlers | Vanavanaisa | |
| 23 |  | Anna von Mecklenburg | Vanavanaema | |
| 24 |  | Peter der Große | Sõber |
28.03.1795 | Pēdējais Kurzemes hercogs atkāpjas no troņa
Kurzemes un Zemgales hercogiste bija autonoma Polijas-Lietuvas vasaļvalsts, kura no 1562. līdz 1795. gadam iekļāva 3 Latvijas novadus- Kurzemi, Zemgali un Sēliju. Latgale, jeb Inflantija kā pierobežas teritorija bija tiešā Polijas "kroņa"pārvaldībā un nebija autonoma. Pēc kārtējās "Polijas dalīšanas" Kurzemes pēdējais hercogs Pēteris fon Bīrons iekšēju (muižniecības spiediens) un ārēju (Krievijas draudi+ samaksa par viņa īpašumiem) 1795. gada 28. martā atteicās no troņa. Teritoriju anektēja Krievijas impērija un tika izveidota Kurzemes guberņa. Mēģinājumi atjaunot hercogisti notika 1812. gadā un 1918. gadā.