Frédéric Chopin (sünninimega Fryderyk Franciszek Chopin; 1. märts 1810 Żelazowa Wola, Varssavi lähedal – 17. oktoober 1849 Pariis) oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks.

Elulugu

Chopini isa oli päritolult prantslane, ema aga poolatar. Chopini sünni ajal oli isa mõisas koduõpetaja.

Aastal 1810 kolis perekond Varssavisse, ning Chopini isast sai Varssavi Lütseumi prantsuse keele ja -kirjanduse õppejõud.

Noore Chopini muusikaline anne avaldus varakult. Teda on nimetatud ka "teiseks Mozartiks". Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi. Tema esimene professionaalne klaveriõpetaja oli Wojciech Żywny, kes juhendas Chopini aastail 1816–1822. Chopin esines esimese klaverikontsertiga 8-aastaselt. Erakordsed pianistivõimed tegid ta varakult Varssavi aristokraatlike salongide tõmbenumbriks.

Chopin oli veel mitmel alal andekas: tal oli kunstniku- ja kirjanikutalent, näitlejaanne, teda huvitasid keeled.

Aastatel 1823–1826 tudeeris Chopin Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad.

Aastatel 1826–1829 õppis Chopin kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis, kus tema õppejõuks oli Józef Elsner. Chopin pühendus koolis klaverikompositsioonile. Muu hulgas kirjutati tema eksamilehele, et "Frédéric Chopin on muusikageenius".

1830. aastal sõitis Chopin kontsertreisile välismaale. Kodumaal puhkes aga tema äraoldud ajal ülestõus. Kodused kartsid, et helilooja võiks sattuda tagakiusamise ohvriks ja palusid tal jääda Pariisi.

Chopinil oli palju õpilasi. Ta suri Pariisis 1849. aastal tuberkuloosi. Tema südant säilitatakse Varssavi Püha Risti kirikus.

Chopin oli romantistliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Teda on peetud ka klassikuks romantikute seas. Ta oskas suurepäraselt kaasata oma loomingusse poola rahvusmuusikat. Chopin poetiseeris ja dramatiseeris tantse nagu polonees ja masurka.

Looming

Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid žanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena (võrdle prelüüd ja fuuga). Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli (kvindiringist lähtudes on kasutatud kõiki helistikke). Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad (tavaliselt on etüüd mõeldud ainult tehniliste võtete arendamiseks). Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine (tempo rubato). Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse.

• 58 masurkat
  • masurka D-duur
• 17 valssi
  • "Suur Briljant valss" Es-duur
  • valss A-duur
  • Valss op 64 nr 1 Des-duur "Minutivalss"
  • Valss op 64 nr 3 As-duur (1846–47; Pühendatud Poola krahvinnale Catherine Branickale, kes oli baltisaksa Engelhardtide aadlisuguvõsast pärit Alexandra von Engelhardti (1754–1838) tütar.)
• 16 poloneesi
  • polonees As-duur
• 21 nokturni
  • nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur
• 26 prelüüdi
  • Prelüüd nr 15 Des-duur "Vihmapiiskade prelüüd"
• 27 etüüdi
  • Etüüd nr 10 c-moll "Revolutsiooniline etüüd" (arvatavasti kirjutatud, mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele")
• 4 eksprompti
• 4 ballaadi

• 3 klaverisonaati
  • sonaat nr.2 h-moll (III osa "Leinamarss")
• 4 skertsot
• Fantaasia f-moll
• 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile
  • klaverikontsert nr. 1 e-moll
• sonaat tšellole ja klaverile

• 17 laulu