Ferenc Liszt [f'erents list] (ka Franz Liszt [frants list]; 22. oktoober 1811 Doborján, Ungari kuningriik (tänapäeval Raiding, Austria) – 31. juuli 1886 Bayreuth, Baieri) oli Ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Ta arendas ta klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingus kasutas ta tihti moodsaid ideid. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit. Ta oli väga abivalmis inimene ning aitas oma kaasaegsetel heliloojatel rohkem kuulsust saavutada, mängides oma kontsertidel nende teoseid.

Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias.

Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn.

Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri.

Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks.

1830.–1840. aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas.

1848–1861 elas helilooja Saksamaal, peamiselt Weimaris, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija.

Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees.

Muusikateosed

Liszt oli viljakas helilooja. Tema karjäär heliloojana järgis otseselt tema professionaalset arengut ja isiklikku elu. Liszt on enim tuntud oma klaverimuusika järgi, kuid samas ta kirjutas palu ka teistele instrumentidele. Kuna Liszt isiklikult oli väga tehniline klaveri virtuoos, iseloomustavad väga sageli ka tema teoseid kõrged tehnilised nõudmised. Liszt on hästi tuntud kui programmilise muusika komponist või isik, kes rajab oma muusikalisi ideid tuginedes näiteks luulele või maalile. Liszti tunnustatakse sümfoonilise poeemi rajamise järgi, mille teose viis on üheosaline.

Liszi kompositsiooni stiil süveneb sügavale teema osade liigutuste ühtsuse küsimusele. Sel põhjusel on tema kõige kuulsamate ja virtuoossete tööde järgi Liszt arhetüüpne romantilise ajastu helilooja. Liszt võttis kasutusele temaatilise ümberkujundamise tehnika, mille meetodi areng oli seotud nii olemasoleva variatsiooni tehnikaga kui ka Richard Wagneri uue juhtmotiivi (Leitmotif) kasutusviisiga.

Liszti suurima ja tuntuima loomingu osa moodustavad tema algupärased klaveri teosed. Liszti põhjalikult läbitöötatud meistriteos, "Années de pèlerinage" ("Palverännaku aastad"), sisaldab vaieldamatult tema kõige väljakutsuvamaid ja sütitavamaid lugusid. See 3-osaline süidi komplekt ulatub Šveitsi Orage (tormi) virtuoosusest Michelangelo ja Raphaeli peene ning kujutlusvõimelise kujutletud teosteni. Années sisaldab mõni Lizti varasemaid ümberkirjutatud heliteoseid.; 1. "aasta" taasloob tema varajase tükki, "Album d'un Voyageur"(„Reisija album“), samas kui teine album hõlmab oma algseadistatud laulu transkriptsioone, milles avaldati kord kui "Tre sonetti di Petrarca" (" Petrarca kolm sonetti "). Liszti teoste enamuse suhtelist tundmatust võidakse seletada koostatud teoste hulga ja tema kompositsioonis esineva tehniliste raskustasemete tõttu.

Liszti klaveriteoseid jaotatakse tavaliselt kahte kategooriasse. Ühel poolt "originaalteosed", ja teiselt poolt "transkriptsioonid", "parafraasid" või "fantaasiad". Esimese kategooria teosed on „Harmonies poétiques et religieuses“ (1833) ja klaveri Sonaat b-moll (1853). Liszti transkriptsioonid Schuberti laulest, tema fantaasiad ooperi meloodiatega ja tema klaveriga ettevalmistatud Berliozi ja Beethoveni sümfooniad kuuluvad 2. gruppi. Eri juhtudel komponeeris Liszt klaveriseadeid ka oma instrumentaal- ja vokaalteostele. Sellised näited on teise liikumine "Gretcheni" teine (vaatus) osa oma Fausti sümfooniast ja 1. "Mephisto valss" kui ka "Liebesträume nr. 3" ja tema "Buch der Liederi" kaks köidet.

Helilooming

Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate.

• 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos)
• 19 ungari rapsoodiat
  • ungari rapsoodia nr. 4 d-moll
  • ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur
  • ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll
• 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile
  • klaverikontsert nr.1 Es-duur
    • I osa Allegro maestoso
    • II osa Adagio
    • III osa Allegretto Vivace
    • IV osa Allegro Marciale
  • Klaverikontsert nr. 2 A-duur
    • I osa Adagio sostenuto assai
    • II osa Allegro moderato
    • III osa Allegro deciso
    • IV osa Allegro animato
• 2 sümfooniat
• u 90 laulu ja romanssi
• kontsertetüüdid
  • kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik"
  • kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel"
• vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid)
• 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele
  • Nr. 3 " La Campanella"
• 11 transendentset etüüdi
  • "Mazeppa"
  • "Virvatuled"
  • " Metsik jaht"