Felix Martin Julius Steiner (23. mai 1896 – 12. mai 1966) oli Saksa armee ja Waffen-SS ohvitser, kes võitles nii I maailmasõjas kui II maailmasõjas.

1914. aasta märtsis, pärast küpsuseksamit astus lipnikjunkruna 5. (Ida-Preisi) Hermann von Boyeni jalaväerügementi nr 41 Tilsitis. Novembris 1914 sai raskelt haavata. 1916. aasta algul osales Kuramaa rindel: Daugava lahingutel ja Riia vallutamisel, teenides selle eest I klassi Raudristi. 1918. aastal osales Prantsusmaa lahingutel: Wytsschaete juures Houthoulsteri metsas ja Kemmelis. Viimaks demobiliseeriti Danzigis.

Augustis 1934 sai väljaõppeameti ülemaks. Juunist 1936 sai SS rügemendi "Deutschland" komandöriks Münchenis.

1938–1940 võttis osa sõjategevusest Tšehhis, Poolas ja Prantsusmaal teenides välja Raudristi Rüütliristi. Novembris 1940 sai relva-SS kindralmajoriks ja 5. SS tankigrenaderidiviisi "Wiking" komandöriks.

1941. aastal osales diviisiga lahingutes Ukrainas ja Donbassis ning teenis välja Saksa Risti Kullas. Jaanuaris 1942 ülendati kindralleitnandiks. Osales lahingutes Kubani steppides ja Kaukaasias. Novembrist 1942 III Brandenburgi tankikorpuse juhataja. Vahepeal teenis välja Tammelehise Rüütliristi juurde.

Veebruarist 1943 osales lahingutes väegrupp Doniga, maist 1943 oli III Germaani Soomuskorpuse ülem. Seejärel suundus uue juhitava üksusega lahingutesse Leningradi ees, Narvas ja Eestis. Jaanuaris 1944 taganes III Germaani Soomuskorpus Leningradi alt Narva jõe äärde "Panther" liinile, kus moodustati Jaanilinna sillapea ning asuti kaitsele Narva jõe joonel. Veebruarist kuni 25. juulini 1944 peeti raskeid kaitselahinguid Narva jõel ja Jaanilinna sillapeal, kust taanduti Tannenbergi liinile Sinimägedesse. Veebruarist 1944 allutati korpusele ka 20. Eesti diviis. Tannenbergi liinil kaitsti rinnet Sinimägede lahingus ja selle ümbruses kuni 19. septembrini. Korpus allus eesti 1944. aastal toimunud kaitselahingute ajal armeegrupile "Narva".

Jaanuarist 1945 oli Felix Steiner 11. armee ülemjuhataja, võitles Pommeris ja Oderil. Aprillist 1945 oli III SS tankikorpuse komandör. Samal ajal ka lühiajaliselt armeegrupi Steiner ülemjuhataja ning osales lahingutes Berliinist põhjas ja Mecklenburgis.

3. maist 1945 oli Steiner inglise sõjavangis. Ta vabastati 27. aprillil 1948. Hiljem kirjutas mitu raamatut.

Teosed

• "Die Wehridee des Abendlandes", 1952.
• "Von Clausewitz bis Bulganin", 1956.
• "Die Freiwilligen, Idee und Opfergang", 1958.