Evald Maltenek (9. veebruar 1887 Tsooru – 31. märts 1938 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane. Evald Maltenek lõpetas Tartu Reaalkooli ja aastal 1911 Riia Polütehnikumi. E. Maltenek töötas aastatel 1912–1914 Tallinna Linna Elektrijaama juhatajana. E. Maltenek oli Tallinna Tehnikumi asutajaid ja aastatel 1919–1921 õppejõud ning aastatel 1929–1936 elektrotehnika osakonna juhataja. Aastatel 1929–1935 oli ta ühtlasi Riigi Katsekoja soojustehnikalabori juhataja. E. Maltenek oli Eesti Rahvusliku Jõukomitee liige (teadlaste esindajana) ja põlevkivienergeetika rajajaid, ta tegi ka uurimusi soojusmajanduse ja insenerihariduse alalt ja koostanud füüsikaõpikuid ja raadiokäsiraamatuid. Ta kinnitati veel enne Tallinna Tehnikainstituudi avamist 1. juulist 1936. aastal prorektoriks ja õppejõuks, 10. novembril 1937. aastal nimetati ta korraliseks professoriks. Paraku ei pidanud tema tervis tööpingele vastu. Suvel 1937 ta haigestus ja ravist hoolimata ta ei tervenenudki. Ta loobus prorektori ametikohast, asus aga veebruaris 1938 uuesti õppetööle. 31. märtsil 1938, pärast pikaleveninud teaduskonnakogu koosolekut Koplis, olles keeldunud professor Vladimir Paaveli ettepanekust lasta end koju sõidutada, ta varises kokku. Evald Malteneki põrm maeti Osula kalmistule Sõmerpalus[1][2].