Arno-Toomas Pihlak (16. detsember 1926 – 20. märts 2013 Tallinn) oli Eesti mäeinsener ja tehnikateadlane.

Elulugu

Arno-Toomas Pihlak oli raudteeinseneri ja tehnikateadlase Artur Aleksander Pihlaku poeg.

Ta lõpetas 1949. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1966. aastal Norilski Õhtuse Industriaalinstituudi mäeteaduskonna, tehnikakandidaat (1974, Aleksandr Skotšinski nimeline Mäendusinstituut Ljubertsõs; väitekiri: "Исследование процессов окисления сульфидных медно-никелевых руд Талнахского рудного узла"). Oli aastatel 1966–1975 Norilski Mäemetallurgia Kombinaadi spetsialist, 1975–1976 ja 1977–1979 ENSV Geoloogia Valitsuse vanemgeoloog, 1976–1977 Tallinna Polütehnilise Instituudi vanemõpetaja, 1979–1982 töötas Teemanditööstuse Instituudis Mirnõis Jakuutias, aastast 1982 Eesti NSV TA Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadur.

Teadustöö

Uurimusi maavarade rikastamise, kaevandusgaaside tõrje, sulfiidimaakide, kivisöe, põlevkivi ja diktüoneemaargilliidi isesüttimise ning põhja- ja pinnavee hüdrokeemia, samuti keskkonnaprobleemide kohta. Üle 180 teadustrükise, publitsistlikke ja aimeartikleid.