Ants Antson (11. november 1938 Tallinn – 31. oktoober 2015) oli eesti kiiruisutaja, olümpiavõitja.

Ta võitis 1964. aastal Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali.

Ta püstitas ühe maailmarekordi – 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4.27,3.

Ants Antson tunnistati 1964. aastal maailma parimaks kiiruisutajaks ja pälvis Oscar Mathiseni auhinna.

Kergejõustiklasena võitis Eesti Meistrivõistlustel 1958–1960 aastatel 3000 meetri takistusjooksus 2 hõbedat ja 1 pronksi ning tuli 1959. aastal 4 X 1500 meetri teatejooksus Eesti meistriks.

Jäähokimängijana 1957. aastal 22. keskkooli meeskonnas Eesti koolinoorte meister. Oli 1962–1970 Kalevi instruktor, 1970–1972 Kalevi treener, 1973–1977 Kalevi velodroomi jalgrattaspordikooli direktor, aastast 1977 Tallinna Oktoobri rajooni (hilisem Läänerajoon) ning Kesklinna spordijuht, 1993–2000 Tallinna Kesklinna Valitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja ning nõunik.

Antson kandis 1992. aasta taliolümpiamängudel Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu.

Antson oli alates 1997. aastast EOK auliige.

Antsoni isiklikud rekordid kiiruisutamises erinevatel distantsidel:

• 500 meetrit – 40,7 (1968)
• 1500 meetrit – 2.07,2 (1968)
• 3000 meetrit – 4.27,3 (1964)
• 5000 meetrit – 7.34,8 (1964)
• 10 000 meetrit – 15.57,7 (1968)

Isiklikku

Tema poeg esimesest abielust Eve Kiviga – Fred Antson – on kulturismi- ja fitnessitreener. Abielu teise abikaasa Enega kestis 42 aastat kuni Ants Antsoni surmani.

Tunnustused

• Eesti aasta sportlane 1964
• orden Austuse märk 1964
• Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk 2001
• riiklik spordi elutööpreemia 2003
• EOK teenetemärk 2006

Kirjandus

• Tiit Lääne. Ants Antson. Sari Olümpiavõitjad. Kirjastus Eesti Olümpiakomitee, Tallinn 2008, 152 lk
• Gunnar Press. Jäämurdja. Ants Antson. Tallinn, 2015