Adam Ludwig Lewenhaupt (rootsi keeles Leijonhufvud) (15. aprill 1659 Kopenhaagen – 12. veebruar 1719 Moskva, Venemaa) oli Rootsi väejuht, 1706. aastast jalaväekindral.

Õpingu- ja teenistusaastad

Adam Ludwig Lewenhaupt sündis Rootsi sõjaväelase kindralmajor krahv Ludwig Wierich Lewenhaupti ja Hohenlohe ja Gleichen krahvinna Charlotta Susanna Maria pojana ning sai hariduse Lundi (1671), ja Uppsala (1675) ja Rostocki ülikoolis (1680), püüeldes algul diplomaadiks, kuid valis siiski sõjaväelase elukutse. 1685. aastal osales ta kornetina Nils Bielke ratsarügemendiga suures Türgi sõjas Maximilian I juhtimise all.

Aastatel 1686–1697 teenis ta Madalmaade sõjaväes ning naasis Rootsi kuningriigi teenistusse 1698. aastal oobersti auastmes.

Väejuhina põhjasõjas

Põhjasõja ajal määrati Adam Ludwig Lewenhaupt Upplandi, Västmanlandi ja Dalarna rügementide juhiks.

1703. aastal ülendati ta jalaväe kindralmajoriks ning määrati Kuramaa, Piltene ja Žemaitija kuberneriks.

Lewenhaupt juhtis Rootsi vägesid 1704. aasta edukas Jakobstadti lahingus (tänapäeva Lätis Jēkabpilsi rajoonis) Boriss Šeremetevi juhitud Vene vägede vastu ja 1705. aasta Gemauerthofi lahingus, Kuramaa hertsogiriigi territooriumil (läti Murumuiža lahing; tänapäeva Lätis Jelgava rajoonis Vilce vallas).

1706. aastal ülendati ta jalaväekindraliks ja jaanuarist oli ta Riia linna ja kindluste kuberner[1] ja määrati ka Rootsi väliarmee juhiks Liivimaal, Kuramaal ja Leedumaal.

Lewenhaupt juhatas Rootsile suurte kaotustega lõppenud Lesnaja lahingus Ukrainas 1708. aastal jalaväeüksusi ja Poltava lahingus 1709. aastal ning allkirjastas ka Rootsi vägede eest pärast Karl XII põgenemist Türki Perevolotšna kapitulatsiooniakti 30. juunil vkj / 1. juulil (Rootsi kalendri/11. juuli) 1709 ukj järgi.

Adam Ludwig Lewenhaupt suri 1719. aastal Venemaal Moskvas vangistuses viibides.